SOOME-UGRI KULTUURIPEALINN 2015

Aare Hõrn pälvis välisministeeriumi kultuuripreemia

ValisministeeriumKultuuripreemiaAarele

Välisminister Marina Kaljurand andis täna, 5. jaanuaril, üle välisministeeriumi 2015. aasta kultuuripreemiad helilooja Veljo Tormisele ja Obinitsa soome-ugri kultuuripealinna peakorraldaja Aare Hõrnale.

Välisminister Kaljurand tunnustas kultuuripreemiaga helilooja Veljo Tormist, kelle möödanikku tänapäevaga ühendav helilooming on eesti koorimuusika maailma viinud. „Meile on enesestmõistetav, et enamike eesti kooride repertuaaris on Veljo Tormise looming ja laulupidu on raske ette kujutada ilma tema teosteta. Tormis on õpetanud meid rahvalaulust lugu pidama ning on oma loomingu kaudu tõestanud rahvalaulude aegumatust,“ lausus Kaljurand. „Eesti ühe suurima koorimuusikahelilooja looming on näiteks meie esinduskooride Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Ellerheina vahendusel maailma jõudnud,“ sõnas välisminister. Maailmas on toimunud mitmeid Tormise loomingule pühendatud festivale ning tema muusikat on teiste seas esitanud näiteks The Kings’ Singers, Hilliard Ensemble, Holst Singers ning kammerkoor Kwintessen.

„Tunnustame Aare Hõrna soome-ugri kultuuripealinna tiitli Obinitsa toomise ja kultuuripealinna projekti eduka läbiviimise eest,“ lausus välisminister Kaljurand. „Aare Hõrn on Obinitsas seisnud juba aastakümneid koostöö ja kultuurivahetuse eest meie hõimlastega teisel pool piiri. Obinitsa kultuuripealinnaks olemine ei tähendanud üksnes Obinitsa küla, vaid Setomaa ja Eesti tervikuna nähtavaks tegemist ning veelgi olulisemana soome-ugri rahvaste tutvustamist maailmas,“ lisas ta. 2015. aastal oli Setomaa küla Obinitsa soome-ugri kultuuripealinn.

Välisminister Kaljurand andis üle välisministeeriumi tänukirja Liisa Ojaveerile, kes tegi kultuurinõunikuna seitsme aasta vältel Soomes silmapaistvat tööd Eesti kultuuri tutvustamisel. „Hindame kõrgelt Liisa Ojaveeri tööd ja pühendumust kultuurikontaktide sõlmimisel ning seeläbi teineteise mõistmise suurendamisel eestlaste ja soomlaste vahel. Tema tegevuse kaudu on ennekõike Eesti kultuur aga ka meie kodumaa tervikuna saanud lähedasemaks väga paljudele soomlastele,“ lisas välisminister.

Välisministeeriumi kultuuripreemia on tunnustus Eesti loomeinimestele, kes on Eestit rahvusvaheliselt tutvustanud või tutvustanud maailma kultuuri Eestis. Esimest korda anti kultuuripreemiad üle 2010. aasta jaanuaris ning käesoleval aastal tunnustab välisministeerium loomeinimesi juba seitsmendat korda.

Eelmisel aastal said välisministeeriumi 2014. aasta kultuuripreemia Eesti muusikaettevõtluse arendaja ja muusika ekspordi edendaja Helen Sildna, Eesti muusika tutvustamise eest Hiinas Madis Kolk ning Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme. 2013. aasta preemia said Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilmi „Mandariinid“ tegijad, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), Kristiina Ehin, Ilmar Lehtpere ning Anne Erm. 2012. aasta välisministeeriumi kultuuripreemia said Ewert and The Two Dragons, Ilmar Raag, Riina Sildos, Laine Mägi ja Kalle Kasemaa. 2011. aasta preemia said Aivar Mäe ning XI noorte laulu- ja tantsupeo „Maa ja ilm“ loovmeeskonda kuulunud Aet Maatee, Veronika Portsmuth, Märt Agu ja Raul Talmar. 2010. aasta preemia said Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste ja Tiina Lokk ning 2009. aasta preemia Imbi Paju ja Tiit Ojasoo.

Setod annavad neljapäeval soome-ugri kultuuripealinna tiitli üle ungarlastele

ilves-obinitsa-setumaa-soome-ugri-kultuuripealinn-70514881
  1. jaanuaril algusega kell 16.00 annavad setod Setomaal, Obinitsas soome-ugri kultuuripealinn 2015 lõputseremoonial kultuuripealinna tiitli üle ungarlastele. Lõputseremoonial pannakse väärikas punkt äsja lõppenud erakordsele aastale Setomaal, mil toimus üle 60 kultuurisündmuse, Setomaad külastas üle 25 000 inimese ja oldi 25 miljonit inimest ühendava soome-ugri maailma keskpunkt.

„Soome-ugri kultuuripealinna aasta kujunes Setomaal sündmusterohkemaks kui isegi algselt plaanisime. Kujunes nii, et ühest üritusest hargnes välja idee järgmiseks,“ ütles soome-ugri kultuuripealinn 2015 –Setomaa, Obinitsa peakorraldaja Aare Hõrn. „Loodame, et hea hoog, mis Setomaa inimestesse kultuuripealinna aastal sisse harjus, ei rauge. Üheks algatuseks, mis kultuuripealinnast innustust sai, on soome-ugri külade foorum, mis algab juba järgmisel päeval peale kultuuripealinna sümbol-linnu Tsirgu ungarlastele üle andmist“.

Setomaa oli möödunud aastal soome-ugri maailma keskpunkt. Soome-ugri kultuuripealinna aasta jooksul käisid Setomaal igas kuus mitmete hõimurahvaste esindajad: kunstnikud, käsitöölised, muusikud jne.

Suuremateks sündmusteks kultuuripealinna aasta jooksul olid jaanipäeval toimunud Seto Folk Värskas ja augustikuine kostipäiv ehk kohvikutepäev kogu Setomaal, mis oli pühendatud soome-ugri temaatikale. Samuti toimus Ostrova festival, filmifestival, konverentsid, teatrietendused, kontserdid, näitused, erinevad õpitoad, kus külalised said õppida soome-ugri käsitööd või toiduvalmistamist. Kultuuripealinna aasta tipp-sündmuseks oli augusti alguses toimunud Seto Kuningriik Obinitsas, kust võttis osa üle 8000 inimese.

Aasta jooksul toimusid ka soome-ugri rahvaste esindajate omavahelised kokkusaamised kogemuste vahetamiseks, kuidas soome-ugri kultuuripärandit säilitada ja järgnevatele põlvkondadele edasi anda.

Setomaa on soome-ugri kultuuripealinnana saanud juba ka väljastpoolt Setomaad tunnustuse osaliseks. Siseministeerium andis 2015 veebruaris kultuuripealinnale Regionaalmaasika auhinna, millega tunnustatakse parimaid regionaalarengut toetavaid algatusi. Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp omistas 2015 aasta aastapreemia. Kultuuripealinna esindaja kutsuti Genfi, kus ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärgu raames jagati kogemusi, kuidas soome-ugri kultuuripealinnade liikumine edendab põlisrahvaste kultuuri.

Soome-ugri kultuuripealinnade liikumine on ellu kutsutud rahvuspiirkondade arengu hoogustamiseks.

Obinitsa küla Setomaal valiti soome-ugri kultuuripealinnaks 11. augustil 2014 aastal Helsingis rahvusvahelise zhürii poolt soome-ugri noorteühenduse MAFUNi algatusena.

  1. aastal oli soome-ugri kultuuripealinnaks Udmurdimaal asuv Starõje Bõgi küla. 2015. aastal Obinitsa küla Setomaal. 2016. aastal kannavad soome-ugri kultuuripealinna tiitlit ühiselt Ungaris 60 000 elanikuga Veszprem ja 2050 elanikuga Iszkaszentgyörgy.

Otseülekanne lõputseremooniast on nähtav üle veebi 7. jaanuaril algusega kell 16.00 Postimehes: http://setomaa.postimees.ee/3456757/otseulekanne-setod-annavad-soome-ugri-kultuuripealinna-tiitli-ule-ungarlastele

 

Saadame Tsirgu väärikalt lendu – soome-ugri kultuuripealinna lõputseremoonia

SoomeUgriKultuuripealinnSetomaaObinitsa2015

Tulkõ-tulkõ liinalõ,

Mi kultuuripääliinalõ.

Aastakõista kokko köutmä,

Tsirgukõista prassatama.

“Soome –ugri kultuuripealinn 2015 – Setomaa, Obinitsa” aasta lõpetamine toimub 7. jaanuaril algusega kell 16.00 Obinitsa külakeskuses.

Anname kultuuripealinna tiitli väärikalt üle Ungarisse Veszpremi linnale ja Iszkaszentgyörgy külale.

Saadame Tsirgu väärikalt lendu.

Setomaa esindajad külastasid Ungaris soome-ugri kultuuripealinn 2016 eel-avasündmust

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Laupäeval, 5. detsembril toimus Ungaris Iszkaszentgyörgy linnas 2016 aasta soome-ugri kultuuripealinna eel-avamissündmus. Soome-ugri kultuuripealinna tiitlit jagavad järgmisel aastal Iszkaszentgyörgy ja Veszpremi linnad Ungaris.

60 000 elanikuga Veszprem ja 2050 elanikuga Iszkaszentgyörgy rõõmustasid avasündmusel, mis toimus Iszkaszentgyörgys asuvas lossis, külalisi kohalike laste laulu ja tantsu etteastetega. Käesoleva aasta soome-ugri kulturipealinna Setomaa, Obinitsa esindaja Annela Laaneots viis mõlemale linnapeale kingituseks soome-ugri lipu.

„Ungarlased võtsid meid vastu ülisõbralikult. Mõlemas tulevases kultuuripealinnas tehti meile põhjalikud linnaekskursioonid, nii et saime väga hea ülevaate võimalikest esinemispaikadest, kus ka setod võiksid järgmisel aastal külalistena üles astuda,“ ütles Annela Laaneots. „Ungarlased ajastasid oma kultuuripealinna eel-avasündmuse Soome Vabariigi aastapäeva tähistamisega samaaegseks, mistõttu olime oodatud osa võtma ka Iszkaszentgyörgys asuvas lossis toimunud pidulikust vastuvõtust ja sellele järgnevast Soome Vabariigi aastapäeva ballist.“

„Obinitsa soome-ugri kultuuripealinna tulemused, üle 50 sündmuse ja üle 20 000 võõrustatud turisti, annavad järgmistele kultuuripealinnadele aimu, et kultuuripealinna tiitel muudab seda kandva küla või linna atraktiivseks ja Ungaris ollakse sellest juba praegu, enne nende aasta ametlikku algust, aru saanud,“ ütles Laaneots.

„Ungarlastel on leidnud uusi ideid, mis minu arvates muudab nende kultuuripealinna Obinitsa omast erinevaks ja viib sammukese edasi, nii nagu Obinitsa arendas ka ise kultuuripealinnade liikumist võrreldes udmurtidega. Näha on, et ungarlased panustavad tootearendusse. Laupäeval saime näiteks maitsta soome-ugri kultuuripealinna veini. Samuti on neil plaanis kutsuda eri rahvustest külalisi kultuuripealinna vabatahtlikuna panustama selliselt, et nad pakuvad neile korteri elamiseks ja toitlustuse ja vabatahtlike ülesandeks jääb kajastaja kultuuripealinna sündmusi oma riikide meedias ja blogides. Pean neid ideid väga headeks.“

„Jääme huviga ungarlaste soome-ugri kultuuripealinna sündmusi ootama ja loodame ka neile oma kooridega või näitustega külla sõita,“ lisas Laaneots.

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel on 2015 aasta lõpuni Setomaa, Obinitsa kanda. Soome-ugri kulturipealinn 2015 – Setomaa, Obinitsa lõpusündmus toimub 7. jaanuaril 2016 Obinitsas, kus Obinitsa esindajad annavad kultuuripealinnade sümbol-linnu Tsirgu üle ungarlaste esindajale.

 

 

 

Külade esindajad on oodatud jaanuaris Obinitsas toimuvale külade foorumile

SoomeUgriKultuuripealinnSetomaaObinitsa2015

SA Setu Kultuuri Fond kutsub 8.-9. jaanuaril 2016 Obinitsas kokku Soome-ugri külade foorumi, kuhu palutakse osalema külade esindused nii Eestist kui ka mujalt soome-ugri rahvaste juurest.

Foorumi „Külad kui soome-ugri rahvaste elujõu läte“ eesmärk on arutada külakogukondade olukorda ja koostöövõimalusi ning aidata leida Vene Föderatsiooni aladel olevatele soome-ugri küladele sõpruskülad Eesti pärimuspiirkondadest.

Kultuuripealinna aasta jooksul kerkis üles mitu põnevat teemat: Kuidas kohalikud ettevõtted toetavad oma tegevusega kodukandi pärimuskultuuri? Kuidas toimub pärimuskultuuri edasiandmine koolides? Kuidas väärindada mett, arendada ja kasutada rahvuslikku käsitööd? Kuidas külakogukonnad ennast pärimuskultuuriliste tegevuste kaudu elus saavad hoida?

Kultuuripealinnas Obinitsas külas olnud folkloorikollektiivid tõid esile, et festivalide ajakavad on tihedad ja laulu-tantsu peale orienteeritud ning pole aega omavaheliseks suhtluseks ja kogemuste vahetamiseks.

Obinitsa kultuuripealinna korraldajad usuvad, et Soome-ugri külade foorum võiks olla kultuuripealinnade liikumise tulemus, mis jääks ka edaspidist soome-ugri suunalist koostööd elus hoidma. Obnitsa on valmis külade koostöö koordineerimise võtma enda peale.

Soome-ugri külade foorumi esimesel päeval (8. jaanuaril 2016) peetakse ettekandeid, toimuvad arutelud ning kultuuriõhtu. Teisel päeval (9. jaanuaril 2016) on kavas ekskursiooni küladesse ja kokkuvõtete tegemine.

SA Setu Kultuuri Fond palub hiljemalt 21. detsembril 2015 endast teada anda küladel, kes soovivad saata oma esindajad foorumile.

Lisainformatsioon: +37256203374 Rieka Hõrn

KAVA

Soome-ugri külade foorum „Külad kui soome-ugri rahvaste elujõu läte“

8.-9.01.2016 Obinitsa külakeskuses

 

  1. jaanuar 2016

Päeva juhid Margus Timmo ja Aarne Leima

Kell 09.30 – 09.40

  • Foorumi avamine. Aarne Leima
  • Jane Vabarna, Setomaa ülembsootska
  • Marina Kaljurand, EV välisminister

Ettekanded. Head näited külakogukonna toimimisest.

09.40 – 10.30 Maailmakülä

  • Soome-ugri kultuuripealinn 2015. Rieka Hõrn
  • Ungari Püha Jüri küla.
  • Permi Komi Rahvusvaheline etnofuturismifestival KAMWA Hohlovka külas. Natalya Shostina

10.35 – 11.45 Elojovvulinõ külä

  • Elujõuline küla – unistusest tegelikkuseks. Nedsäjä küla näide. Toomas Valk
  • Ludarvai küla ja muuseumi koostöö. Irina Shyhaleva
  • Pärimuskultuuri edendamine külas folkloorirühma Olõk-Sem toel. Vassili Petrov
  • Kaasaegne Karjala küla Tveri oblastis. Marina Evgrafova

 

11.45 – 12.50 Küläh küläh

  • Setomaa Turism, külävüü marsruut Ülle Pärnoja
  • Külalistemaja Živitsa Kezis, maaturismist Udmurtias. Jevgenia Lekomceva
  • Projekt etno-turismi marsruut mööda karjala külasid. Karjala allikad. Oleg Evgrafov
  • Soome-ugri ühise turismivõrgustiku loomine Aivar Ruukel

Kell 13.00-13.45 Lõuna

13.45 – 14.50 Ütehkuuh om joudsap

  • Üle-Setomaaliste organisatsioonide tutvustus – Margus Timmo
  • Rikka Ivani pillilaagritest, Ain Raal ja noored
  • Peterburi ümbruse soomeugri seltside ja külade– isuri, ingeri, vadja, vepsa, Tveri karjala koostööst. Dmitri Harakka
  • Seto Käsitüü Kogo: Ütehkuuh om joudsap.

14.50 – 15.40 Pärimuskultuur – linn -küla-linn

  • Moskva udmurtide ühendusest, Udmurtia esindusest Moskvas. Marina Borodina ja Julia Karavaeva
  • Seto kultuur linnas. Elvi Nassar, Annela Laaneots
  • Pärimuskultuuri ellujäämisest linnakeskkonnas, ersa linna ja küla side. Gennadi Dulkin

15.40 – 15.50 Sissejuhatus kohvikusse. Margus Timmo

15.50 – 18.00 Foorumi mõttetalgublokk: Külade võrgustiku eesmärgid ja tegevussuunad

20.00 Õdagusüük

Kultuuriõhtu

 

  1. jaanuar 2016

Päeva juhid Aarne Leima, Ülle Pärnoja

9.00 – 15.45 Ringsõit külades

15.45 – 16 Kohvipaus Obinitsa külakeskuses

16.00 – 18.00 Loengud

  • Permi-komi rahvarõivas. Vera Mehonoshyna
  • Permi-komi vestlussõnastik emale ja lapsele https://yadi.sk/d/RvkyZqcfmM8MS. Vera Mehonoshyna
  • Zažinki pidu Arhangelskoje külas, muuseum. Albina Bajandina
  • Liikumine Komi rahvas. Vitaly Tebenkov
  • Liivi päevad Riias.
  • Invažo Karamas Pelga küla. Elava traditsiooni – kombestik ja suguvõsa laulud – säilitamine. Külaelust XX-XXI sajandil. Nadežda Pahomova

20.00 Õhtutee. Kokkuvõtete tegemine.

Obinitsas kuuleb järgmisel nädalal eeposeid

SoomeUgriKultuuripealinnSetomaaObinitsa2015

26.-27. oktoobrini toimuvad soome-ugri kultuuripealinnas Setomaal, Obinitsas eeposte päevad „Eeposte vahtsõ tulõmisõ“.

Esmaspäev, 26. oktoober 2015

13.30 Tervituskohv
14 – 15.30 Ettekanded

Arvo Valton „Soome-ugri eeposte jõudmine eesti keelde“

Valdur Mikita „Kuidas täna „Kalevipoega“ mõista“

Ülo Valk “Enesemääratlemine eepose kaudu: sissejuhatavaid märkusi eepose kogukonda loovast toimest”

15.30 – 16 Kohvi- ja loomepaus
16.00-17.30 Ettekanded

J.K. Ihalainen „Eepose loomine“

Andreas Kalkun „Süümine, juuminõ ja naase elo „Pekoh““

Merle Jääger „Mehe laulmine“

17.30-18 Näitus eeposte teemadel Seto galerii-ateljees
18 Õhtusöök
18.30 Loomeõhtu kuni loominguindu jagub

„Peko“ laulmine   seto leelokoorõ puult.Iistvõtja ja kõrraldaja Hao Paul.

Teisipäev, 27. oktoober 2015

9-10 Hommikusöök
10-11.30 Ettekanded:

–          Urmas Kalla „Vastakostminõ naabrihõimulõ: “Kalõvipoig” võrokõisi härgütämän“

–          Paul Hagu „Peko kolm näko“

–          Evar Riitsaar „Peko ja Kuldmamma kunstniku kaemisõ perrä“

11.30-12 Kohvi- ja loomepaus
12-13.30. -          Nikolai Kuznetsov ” Komi eepos eesti keeles”

–          A. Sharonov „Ersa eepose Mastorava teemal“

–          Arutelu

13.30 Lõuna

Võib lisanduna üllatusettekandeid.

Huvilised saavad 28. oktoobril külastada Lindora laata.

Registreerumine info@setomaa.ee.

Ettekandjatele prii toit ja majutus. Osalemistasud teistele: majutus 15 eurot öö; lõunasöök 5 eurot, hommikusöök 5 eurot, lõunasöök 5 eurot; kohvipaus 3 eurot; kahe päeva täistoitlustus soodsam, kokku 21 eurot. Osalustasu tuleb üle kanda hiljemalt 20. oktoobriks registreerimise kinnituses osundatud kontole.

Lisainfo: Rieka Hõrn, soome-ugri kultuuripealinna programmijuht, +372 5620 3374; riekake@gmail.com

Peko eepose laulmise info ja registreerimine Paul Hagu, +372 53751460; phagu@ut.ee

Tartus avatakse prantsuse fotograafi Jérémie Jung’i näitus „Setomaa – ääreala kuningriik“.

JeremieJung
  1. oktoobrist – 8. novembrini saab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) tutvuda Prantsuse fotograafi Jérémie Jung’i näitusega „Setomaa – ääreala kuningriik“.

Kõneleb näituse autor Jérémie Jung:

“2013. aastal sain ühe juhusliku jutuajamise käigus teada, et 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist pole Venemaa endiselt ratifitseerinud ühist piirikokkulepet. See de facto piir on ühtlasi ka Euroopa Liidu ja Schengeni idapoolne piir. Kuidas on selline rahvusvaheline juriidiline lünk võimalik? Ja kuidas on korraldatud elu sellisel piirialal?

Õige pea avastasin setode ja nende noore kuningriigi Setomaa olemasolu, mis on sõna otseses mõttes sellesama piiriga kaheks lõigatud. Justkui kahevahel seisev kuningriik, ühelt poolt Eestis, teisalt Venemaal … Kust sai see muinasjutt alguse?

Need küsimused saidki minu fotoprojekti lähtepunktiks: soovisin kohtuda setodega, näha ja saada osa nende omapärasest kahe vahel kõõluvast ja tasakaalu hoidvast territooriumist ning mõista nende etnofuturistlikku lähenemist oma identiteedi säilitamisele ja maksmapanekule.

Kohale jõudes kutsuti mind jooma ja sööma koos esivanematega, kes olid mulle võõrad. Mulle esitleti Pekot – kuningat, kes puhkab igavikuni vene kloostris. Kohtasin samas telgis korraga nii üht Setomaa endist kuningat, kandmas vööl puust mõõka kui ka Eesti peaminister Taavi Rõivast. Ja sealsamas, mõrkja maiguga piirialal, vahetavad Venemaa ja Eesti veel praegugi spioone.

Ma ei teagi enam, kuidas tõmmata Setomaal piir reaalsuse ja ettekujutluse vahele ega oska eristada minevikku olevikust. Siinsed ajalised, territoriaalsed, poliitilised ja spirituaalsed piirid on alati olemas olnud, kuid paistavad praegu hägustuvat …  Et osata neid ületada, peab kahtlemata olema seto. Neid sellised piirid kohati isegi ühendavad.

Just nende  piiride avastamisest ja hägususest, lõputust unelma ja reaalsuse kahe kalda vahel  rändamisest räägivadki minu fotod, alustades justkui üht muinasjuttu: “Elasid kord …”.”

Näituse autor, Jérémie Jung

 

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

27. oktoobril valmistame perepetse

perepets

Tulge 27.oktoobril kell 17.00 Obinitsa Iti Leeväküüki süüa tegema.

Seekord valmivad Ljudmila Ruukeli juhatusel perepetšid ehk udmurdi pitsad. Need on väikesed lahtised pirukad erinevate täidistega.
Olete oodatud, eriti vanemad koos lastega! Lastele on õpituba tasuta, osalustasu täiskasvanule 5€. Palun registreeruge 22.oktoobriks helistades 56821268 (Heli).

Setomaal tähistatakse seto kultuuri nädalat

Seto pitsist voodikate
  1. oktoobrist kuni 9. oktoobrini toimub Setomaal seto kultuuri nädal, mil Värska, Mikitamäe, Meremäe ja Misso valdades toimub mitmeid seto kultuuri väärtustavaid sündmusi. 

Laupäeval, 3. oktoobril algusega kell 11.00 kohtuvad Värskas Seto Tsäimajas seto ja võru köök. Avatakse fotonäitus ja toimub uue võru kokaraamatu esitlus. Saab maitsta seto ja võru toitu.

Pühapäeval, 4. oktoobril algusega kell 13.00 on leelokoor Leiko tegevuse kokkoköitmise sündmus Värska Kultuurikeskuses.

Esmaspäeval, 5. oktoobril algusega kell 18.30 õpetab Kuremäe Anni Värska Kultuurikeskuses seto keelt ja laulu.

Teisipäeval, 6. oktoobril sõidab Misso rahvas Soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa, et külastada muuseumit, seltsimaja, galeriid ja õppida seal pakutrükki. Keskpäeval toimub Obinitsa muuseumis kohtumine seto kirjaniku Oraveere Anniga. Kell 18.00 kutsub seto pitsi klubi Värskas õpituppa „Seto pits ja vilt“.

Neljapäeval, 8. oktoobril külastavad Mikitamäe lasteaia lapsed Saatse Seto Muuseumit. Noortekeskuses toimub viktoriin Setomaast.

Reedel, 9. oktoobril on kokkusaamine Setomaa ülembsootska Vabarna Janega Värska Gümnaasiumi aulas. Kell 17.00 annab Seto Kongressi Vanemate Kogu Obinitsas üle aasta isa-ema, vanaema-vanaisa, kodu ja töökoha auhinnad. Algusega kell 17.00 toimub kultuuriöö Värska noortekeskuses.

Seto nädala jooksul kannavad inimesed tavapärasest tihedamini seto riideid, kõneldakse seto keeles ja heisatakse seto lipud.

Seto kultuuri nädal toimub juba kuuendat aastat järjest.

 

Ersa „Morama“ ja seto „Mokornulga“ koor esinevad oktoobris Eestis ühisel kontserttuuril

MoromaJaMokornulga

Oktoobris toimuvaks hõimunädalaks saabub Eestisse ersa koor Morama, mis läheb koos soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa esinduskoori, Mokornulga leelokooriga kontsertuurile. Lisaks annab Moroma koor paju kontserte erinevates koolides ja astub üles ka hõimupäevade peakontserditel Tartus ja Tallinnas.

Setod ja ersalased on ikka ära tundmud üksteise laulu ja endale märkamatult teiste lauluga ühinenud.

„Kui Morama koor tutvustas tänavu suvel soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas Seto Seltsimaja muru peal kohaliku Mokornulga koori lauljatele erza laulu, tekkis suur äratundmine ja huvi ja otsustati koos musitseerimist ning üksteise iidsete kommete tundmaõppimist jätkata,“ jagas ühise kontserttuuri korraldamise tagamaid Mokornulga leelokoori liige ja soome-ugri kultuuripealinna Setomaa, Obinitsa programmijuht Rieka Hõrn.

Mokornulga leelokoor ja Morama koor annavad ühised kontserdid:

11.oktoobril kell 18.00 Obinitsa Seto Seltsimajas

  1. oktoobril kell 9.00 Meremäe koolis ja kell 17.00 Tartu Kirjanduse Majas
  2. oktoobril kell 12.00 Ramsi vaba-aja keskuses ja kell 18.00 Otepääl kohvik-restoranis L.U.M.I.

Morama koor esineb lisaks veel paljudes koolides üle Eesti, näiteks Tartu Tamme gümnaasiumis, Antsla gümnaasiumis, Võru Kreutzwaldi koolis, Nõo Reaalgümnaasiumis, Saverna põhikoolis.

Samuti esineb Morama koor 15. oktoobril hõimupäevade peakontserdil Tartus ja 17. oktoobril hõimupäevade peakontserdil Tallinnas.

Morama on Saranskis tegutsev pärimuslaule esitav koor, mis tekkis peale Torama koori legendaarse juhi Jovlan Olo –Vladimir Romashkini varast surma ning seal laulavad tema koori kunagised lauluvelled.

Mokornulga koor asutati 2008. Aastal. Koor on välja andnud 2 CD-d ning tõusnud tähelepanu orbiiti kui soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa esinduskoor. Tegutsetakse põhiliselt Obinitsas, kuid käiakse ka mujal seto laulu tutvustastamas.

Morama koori ja Mokornulga koori ühiskontsertide turnee Eestis leiab aset soome-ugri kultuuripealinn 2015 Setomaa, Obinitsa programmi raames. Soome- ugri kultuuripealnna kohta leiab rohkem infot www.obinitsa.net.